Pole saladus, et naised tiirlevad ümber playboyde. Millegipärast pole naiste jaoks sugugi tähtis see, et eelmine päev (või hommikul või pool tundi tagasi) tuli see playboy alles kellegi voodist. Samuti ei jõua neile kohale või pole nende jaoks oluline, et suure tõenäosusega ei oota need playboyd kuigi kaua, et järgmise naise voodit (no naist ikka ka) proovida.
Ja siis on seal mehed, kes annaks ei tea mida, et vaid ühe naise eest hoolitseda, teda armastada ning teda hoida. Aga selle mehe juurde naised ei eksi. Millegipärast…
Sarnane tendents on ka rottide maailmas. Emased rotid on ümber selle isase roti, kes alles lõpetas seksimise (õigem termin vist küll „paaritumine“) ja jätavad tähelepanuta selle vaese isase roti, kes on tsölibaadis olnud.
Bennett Galef’i meeskond McMasteri Ülikoolist (Hamilton, Ontario, Kanada) tegid teste kahe isase rotiga, kellest üks oli värskelt paaritumise lõpetanud. Isased paigutati suurde mahutisse teine teisele poole otsa. Isaste vahele pandi erinevaid emaseid rotte, kes ronisid just neljajalgsele playboyle lähemale. Kui katset korrati lõhna mitte tundvate emaste rottidega, siis „vedas“ ka tsölibaadis olnud isasel rotil.
Nagu muude asjadega nii on ka seksiga: „sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on“ (Mk 4:25).
Allikas:
NewScientist
Foto:
Laurie Jeffery
Yeah mingil moel ju see ongi t6si!
!
Loomulikult ka imelik ja natuke naljakas
heh suht huvitav.
pole sellele niipidi mõelnudki, kuid kindel plaan on mul teha t-särk kus oleks ülevalt alla kirjas:
10000 naist = (Y)(Y)
1000 naist = (Y)
100 naist = (Y)
1 naine = 0 suguhaigust
Hehhee. Inimene, kes roti kombel igal võimalusel paarituda püüab, elab emotsionaalses põrgus. Kui saab, siis orgasmipohmaka pärast. Kui ei saa, siis mittesaamisele keskendumise pinge pärast.
Inimesel pole selles suhtes vedanud, et meie kiimaperiood kestab 365 päeva aastas. Enamik inimesi on ennast jäädavalt kiimarattasse pannud, mida siis armastuseks nimetatakse. Koledal kombel tahetakse ja samal ajal kardetakse, sest orgasmipohmakas ajab inimesed lõpuks peast segi ja emotsionaalselt on jube valus kui keha armastuse keemiaga ära harjub ja algab “võõrutusperiood”. Siis minnaksegi lahku.
Lahendus?:) Õppida sugulist kirge mõnda teist laadi tahteks muundama. Ja vähem viriseda, vähem juua, vähem suitsetada, vähem maiustada ja vähem masturbeerida. Julgen arvata, et 99% siinsete lugejatega ongi üsna lootusetu seis — jäävadki elu lõpuni sellesse mõnuigatsuse rattasse vintsklema.