Kus häda kõige suurem, seal …

Suur suvi pole küll veel käes, aga ega see enam kaugel ei ole. Suvega aga toimuvad kõikvõimalikud vabaõhuüritused ja retked ja matkamised… Mitte et neid muudel aastaaegadel ei ole, aga lihtsalt suvel nauditakse neid kõige rohkem. Vähemalt kui ilm on ilus

Suvi annab ka muus osas vabaduse. Kui talvel tekib teatav vajadus, siis tuleb asi õiendada kas autos või siis leida mõnus soe koht siseruumides. Suvel on ära külmetamise risk tunduvalt väiksem (sõltub muidugi jälle ilmast).

Igatahes on viimasel ajal tekkinud erinevate seltskondadega küllaltki aktiivne arutlus suviste mõnulemiskohtade suhtes. Et kus ja millal… Siin siis mõned mõtted nende võimalike sebimiskohtade suhtes, mis välja pakuti – vaheldust peab ju olema

1. Auto. Vana ja traditsiooniline koht. Täiesti võimalik ka talvise kohana, aga suvi laiendab võimalusi tuua auto sees toimunud tegevus auto peale. Miinused: määrdunud auto puhul teist korda ilmselt seda tibi enam sebida ei saa; liiga kuum kapott.

2. Mets. Sobiv koht linnainimestele saada kontakti jälle loodusega. Miinused: mitte eriti sõbralikud putukad ja mutukad; kõikvõimalik oksarisu selja all (seega on vajalik piisavalt paksu alusmaterjali kaasa tassimine); sõltuvalt metsast ka nadi ligipääsetavus.

3. Rand. Eriti mõnus sooja ilmaga. Miinused: vaikse ja privaatse koha leidmine raske (seda enam, et need privaatsed kohad viimasel ajal kõik tõkkepuudega on varustatud); liiv pääseb kõivõimalikesse avaustesse; oht liival püherdamise ajal tõsiste marrastuste tekkimiseks.

4. Vesised keskkonnad (meri, järv, jõgi, bassein jms). Aitab jahutada eriti kuumi tundeid. Miinused: tugev vool või laine segab; rannas viibijad saavad suhteliselt ruttu aru sellest, mida seal vees tehakse.

5. Park. Peaaegu et loodus Miinused: privaatsust haruharva; uudishimulikud lapsed ja koerad; murul oht koerajunnide otsa sattuda/istuda/…

Jah, tean et see on see Cosmopolitani tüüpi postitus, mida siin kritiseeritud on. Lihtsalt praegune ilm on selle teema jaoks ülisobiv

Foto:
wellcome to darkmans world
Flickr.com

Barbie roosa limusiin

Vastupidiselt mõnele (nimi jäägu siin mainimata, sest ta juba virises selle reklaami pärast, mida ma talle teen) ei eruta roosa värv mind kohe üldse.

Aga see Barbie roosa limusiin, mida ma nägin (seda väljamaal, sest Eestis pole küll sellise peale sattunud) tekitas mus küll soovi sellega ringi sõita. Ja just nimelt Barbie roosaga. Mitte musta, valge või ma-ei-tea-veel-mis-muud-värvi limusiiniga.

Nii palju kui mina olen asjast aru saanud (ja kallid lugejad, parandage mind kui see arusaam vale on) on selle hirmpika autoga ringi sõitmise eesmärk eelkõige enese näitamine. Ja seda ma võin kinnitada, et ükski teine liiklusvahend ei tõmba endale nii palju tähelepanu kui see nunnu roosa lõbusõiduk.

Tekkis muidugi kurikaval plaan mitte ainult selle limusiiniga korra ringi sõita vaid see lausa endale muretseda. Probleemi tekitab selle autoga ainult sobivate parkimiskohtade leidmine. Isegi normaalse auto jaoks on sobiva seisu/peatuskoha leidmine raskendatud. Mis siis veel selle pika variandiga on…

Lahendus oleks muidugi see, et sohver lihtsalt tiirutab need mõned tunnid ümber kvartali kui ma kuskil asju ajan

Peaks veel muidugi mõtlema, mida sinna sisse ehitada. Voodi kohe kindlasti (mõnus ju vahepeal puhata kui tarvis teise Eestimaa otsa sõita) ja miks ka mitte mullivann (puhtuse eest tuleb samuti hoolt kanda). Võib-olla ka baar või mingi kööginurk. Aga mida veel??? Pean veel seda seedima…

Igatahes – kui te näete mõne aja pärast sellist nunnut ja pisikest roosat autot Eestimaa peal ringi liikumas, siis teadke, et seal sees olen mina

Pilt on võetud teenusepakkuja kodukalt.

Lugu sellest kuidas ma peaaegu õnnelikuks sain

Varajane hommik. Tänavad veel päris tühjad. Kui mitte arvestada üksikuid hulle, kes nagu minagi vara jalgel. Ahh… Parema meelega keeraks kodus teist külge… nagu tavaliselt sellel kellaajal.

Aga tagasi nüüd tänavale. Eemalt läheneb suur kimp roose. Ei – hallutsinatsioone ma siiski ei näe. Selle suure roosikimbu taga on üks päris meeldiva välimusega noormees. Ja lilled koos noormehega lähenevad.

Aeglustan sammu, et noormees saaks need uhked roosid mulle paremini edasi anda. Kui ta minu juurde jõuab jään seisma ja ootusärevuses ootama oma lilli… Aga ei miskit. Varsti jälgin vaid kaugenevat selga.

Ja jäidki mul hommikul lilled saamata

Oleks mul praegu see sületäis roose – oi kui õnnelik ma siis oleks

Foto:
Wellcome to Darkman’s world
Flickr.com

Naised on Veenuselt

Naine on üks imeline olevus.

Viimati kui kontrollisin, siis olin ka ise naissoost. Aga kui päris aus olla, siis aeg-ajalt küll ei saa oma sookaaslastest aru. Nojahhh – aeg-ajalt ei saa ka endast aru.

Kui mõelda kõikidele vallatlemistele ja flirtidele ja mõnikord ka suisa lollustele, mida mõni naisterahvas võib teha, siis kes oskaks arvata, et tegelikult on naise suurimaks sooviks tasakesi abieluranda purjetada. Et siis seal mõnusalt loksuda ja uneleda ning ilusat ilma nautida (Eesti kliimas see kahjuks kaua ei kesta).

Mis on küll juhtunud maailmaga, et suurimad peoloomad tunnistavad sosinal, et tahaks juba maha rahuneda, õige mees leida ning lapsed teha? Nagu mulle selgeks tehti on vallatlemise kvoot lihtsalt täis. Ja mingi kell pidi ka tiksuma… ja kella plärin üha valjemaks minema.

Ja siis on korralik pereema, kel mees ja lapsed ja kes siis nüüd on jõudnud teise või kolmandasse või ma-ei-teagi-mitmendasse noorusesse. Siiamaani ülikorralik naisterahvas on liitunud erinevate suhtlusfoorumitega, ostnud suures koguses seksikat pesu ja tähelepanuta pole jäänud ka erinevad abivahendid. Kui te arvasite, et tegemist on koduse sekselu värskendamisega, siis selles eksite. See on sama igav nagu varemgi.

Ah et kuidas minu elu sellega seoses muutunud on? Olen ma ju pidanud vestlusteemade osas täiesti ümber orienteeruma: vallatustest rääkima Pereemaga ja tõsistest asjadest ning õigest pereelust Peoloomaga.

Lootusetu. Täiesti lootusetu.

Foto:
besia
Flickr.com

Kõige taga on naine

„Uus korter, uus auto, naine, töö intensiivsus – need kõik põhjustavad tohutut närvipinget“ – nii väidab tänapäeva noor.

No otse loomulikult on naisel oluline osa (võib-olla isegi kõige suurem osa) mehe elu ebamugavaks tegemisel. Sest milleks muuks need naised on

Kui nüüd järele mõelda, siis kes tõstatab peres uue korteri või koguni maja muretsemise teema? No otse loomulikult naine. Ei saa ju sõbrannade ees häbisse jääda kui kõik teised endale paremad ja kallimad eluasemed on muretsenud.

Eks sama toimub ju ka autoga. Ja vaene mees ei pea mitte muretsema vaid endale uue auto, uus auto tuleb muretseda ka naisele – selline ilus väike ja ilmtingimata punane

Ja nii see vaene mees siis orjab tööd teha, et pakkuda oma naisele võimalust sõbrannade ees uhkeldada… Heasüdamlik ja lahke nagu ta on.

Imestate et mehed nii vara surevad? Järsku oleks aeg vähendada meeste närvipinget?

Mis pani nüüd ka mind mõtlema nende mehele esitatud nõudmiste vähendamisele. Ei taha ju mõne aasta pärast uut konkurssi korraldada kui värskelt valitud mees töökoormuse ja närvipinge tõttu kokku vajub

Foto:
Leo Regnier
Flickr.com

Ideaalse mehe kriteeriumid

Ega ma seda haaremi juttu niisama rääkinud. Tõsine häda on käes. Kui vahepeal ühtegi “ohvrit” ei olnud, siis tundus kohati, et pole isegi lootust teda leida. Nüüd kui üks niiöelda külje alla ujus on teisedki mu olemasolu ja telefoninumbri (taas)avastanud. No öelge nüüd – miks nad kõik ei võiks ühtlaselt kogu eluperioodi peale ära jaotuda? Aga ei. Kui pole, siis pole kedagi, kui on, siis liigagi palju.

Kuna haarem ei tule vist enam kõne alla (ühiskonna hukkamõist, meeste võistlev/kehv iseloom nagu sepp seda oma kommentaaris tabavalt väljendas ja ilmselgelt hetkel üsna väike magamistuba 4 inimese jaoks).

Mõtlesin siin asja nii üht kui ka teistpidi. Ja lõpuks jõudsin järeldusele, et pean tegema selle valiku tegemise jaoks hindamissüsteemi:

1. Võime lilli ja kingitusi tuua.

2. Oskus ja tahe kodus katkiseid asju parandada.

3. Oskus ja tahe kodutöid teha.

4. Kokkamisoskus (mitte et ma ise kokata ei oska, aga …).

5. Meeldiv vestleja ja suhtleja.

6. Talub mu sõbrannasid.

7. Tuleb voodis oma tööriistakomplekti käsitsemisega hästi toime.

8. Omab piisavalt suurt sissetulekut, et üht-koma-teist lubada ja ka mõnel reisil käia.

9. Toetab rasketel hetkedel.

10. Hoolitseb oma tervise eest.

11. Oskab lõõgastuda.

12. Oskab pidutseda.

13. Tunneb kultuuri/kunsti jms vastu huvi.

Tüübile, kes kõige rohkem vastab kirjeldusele, peaks panema 3 punkti ja tüübile, kes kõige vähem – 1 punkt. No ja vahepealne jääks sinna vahepeale. Ja enim punkte võitnu saaks siis saba ja sarvedega minu omaks

Aga nimekiri meenutab juba kahtlaselt ideaalse naise kriteeriumeid. Mitte küll sisult. Aga nohhh… põhimõttelt. Samas on ju ka vabandus – kuidagi tuleb see valik teha. Seda enam, et haarem ilmvõimatuks osutuks.

Või siiski? Et mässaks ja teeks nagu endal soov?

Kaalun seda asja.

Aga niikaua on soovitused ja kommentaarid mu hindamissüsteemi suhtes teretulnud

Foto:
**Davide**
Flickr.com

Ideaalne mees

Naine tahab endale ideaalset meest. Nõuded on sellised: mees teda kunagi ei peksaks, et mees tema juurest kunagi ära ei jookseks ja et mees oleks voodis tõeliselt hea. Otsib ja otsib ja küsitleb ja küsitleb, aga ei leia.

Äkki ühel päeval heliseb uksekell ja naine teeb ukse lahti. Ukse taga on käteta ja jalgadeta mees.

Naine siis küsib, et kas too vastab nõuetele.

Mees vastu:
“Mul ei ole käsi, järelikult ei saa sind peksta. Mul ei ole jalgu, järelikult ei saa sinu juurest kunagi ära joosta.”

Naine küsib siis, et aga kuidas selle seksiga lood on.

Mees vastu: “No kuulge, mis te arvate, millega ma siis uksekella andsin!”

***
Sissejuhatus homsele sissekandele.

Foto:
Lloyd Record
Flickr.com

Haarem

Nägin hiljuti üht tuttavat. Kohe mitu korda järjest. Erinevatel üritustel. Ja nii armunud olekuga kui üldse olla saab. Ainuke aga selle juures oli, et naised, kes tema kaaslaseks olid, olid kõik erinevad.

Uudishimulik nagu ma olen läksin ühel sellisel üritusel lähemalt uurima, et mis siis eelmistest sai… Oli ta ju nendega koos olles sama armunud.

“Meil läheb hästi,” oli lühike vastus.

“Mismoodi “meil läheb hästi”?”

“Lihtsalt – ma olen nendega jätkuvalt koos.”

“?????!!!!??????”

Ja siis tehti mulle selgeks, et täiesti vabalt võib üks noormees olla korraga armunud mitmesse erinevasse naisterahvasse. Võib olla armunud ja nendega ka korraga suhelda. Seda enam ju, et naised kõik nii erinevad on.

Ja nii ma siis mõtlesin, et miks mitte endalegi mitu meest muretseda. Et ühega saaks kultuuriüritustel käia ja kohvitassi või veiniklaasi taga intelligentset juttu ajada. Teisega oleks hea pidutseda ja muidu end välja elada. Ning kolmas aitaks kodu korras hoida, tegeleks väikestviisi remonttöödega ning hoiaks mind külmadel talveöödel soojana.

Kui ma siis selle minu arust hiilgava ideega sõprade-tuttavate ees välja tulin… Ütleme nii, et suhtumine polnud just selline, mis ma olin lootnud.

Kas on tõesti viga mu tutvusringkonnas või on järjekordselt tegemist topelt standarditega?

Foto:
Stan Schutze

Sekspesust nii ja teisiti

Öelge mulle nüüd ausalt, mis kasu on sobiva sekspesu otsimisest ja proovimisest ja lõpuks ka selle sobiva äraostmisest kui paariline ei pane isegi tähele seda, mis sul seljas on?

Elu on näidanud, et kui kirg on suur, siis riiete vähenemine/ vähendamine toimub sekunditega. Kas ja kui palju jõuab siis tähele panna pesu materjali või lõiget. Hea kui värvigi mäletatakse. Aga tihti ei ole isegi see meeles

Milleks siis üldse kulutada raha sekspesu peale?

No ok, sekspoodides olev pesu on veel suhteliselt odav. Aga kui tahaks ennast või partnerit rõõmustada millegi kallimaga?

Ilmselt ma seda 2684-dollarilist komplekti siiski ostma ei hakka, mida Forbes.com tutvustab. Aga ikkagi – kas tõesti on sekspesu oluline vaid pesu disaineritele ja naistele endale? Et tead, et sul on seljas midagi ilusat, midagi seksikat… Ja tead, mis sind ees ootab kui oma partneriga kokku saad

Foto:
Stan Schutze

Õhus on armastust

Kuigi mätas pole veel piisavalt soe romantiliste piknike pidamiseks särab päike parasjagu rõõmsamalt. Ikka tunduvalt rõõmsamalt kui mõned nädalad tagasi.

Seega on enesest mõistetav kui mõnes restoranis või kohvikus satud mõne armunud paarikese peale.

See on ikka hämmastav kui efektiivsed silmaklapid armumine peale paneb. Ei räägi siinkohal üldsegi mitte sellest, et armunud teineteise vigu ei märka. Räägin hoopis sellest, et armunud näevad vaid üksteist. Kui neil tuleb kallistamise või musitamise isu, siis ei häiri neid kui seda kuskil inimmassis tegema peavad. Nad võivad kasvõi keset sõiduteed seista oma üliarmunud nägudega, vaadata pikalt teineteisele silma ning siis musitada. Sellest, et nad võivad end jahtunud kohvitassi taha tundideks unustada üksteise käest kinni hoides ja õndsalt naeratades, ma ei hakka rääkimagi.

Kurb on ainult, et ise pole selline värskelt armunu. Lahe oleks ju mõneks ajaks põgeneda selle viimasel ajal nii asjaliku ja töise elu eest. Põgeneda tunduvalt rõõmsamasse ellu… Avastada end kellegi teise südames (ja silmades)… Ning unustada kõik muu, mis pole üldse tähtis.

***

Nii alustasin ma mõned päevad tagasi jättes ühe kirjatüki poolikuna siia blogisse laagerduma.

Nüüd olen vist ka ise massipsühhoosi sattunud, sest süda võpatab iga kord kui üks teatud persoon minuga suhtleb, mu näol on pidevalt tobe-õnnelik naeratus ja üldse on elu kuidagi roosakama ilme saanud

Ega ometi armumine?

Foto:
Laurie Jeffery