Varajane hommikutund ühe sõjaväeosa läheduses. Ilm on räigelt külm. Ja veidigi rikkalikuma fantaasiaga inimene näeks juba jääkirmetist lompidel. Tegelikult küll veel mitte, aga palju siis sellest puudu on…
Nurga taga vahetab noor neiu riideid. Võtab oma paksu jope ära, kraabib dzempri seljast, paneb oma nabapluusile peale õhulise läbi kumava siidipluusi ning kõige peale uhke läikiva õlasalli. Siis haarab moeka sumadani õlale ning trambib vapralt sõjaväeosa poole. Sest käes on pühpäev ning aeg oma peigmeest sõjaväeosas külastada.
Ilmselgelt on neiu armastus suur. Nii suur, et suures ootusvärinas ei pane tähele seda külma. Või siis on ta segamini ajanud ootusvärina ja külmavärina?
Ei tea.
Aga igatahes on minul vaatamata lugematutele soojadele riietele seljas ja maksimumini keeratud soojusele autos veel hommikusest külmast tõsised külmavärinad. Prrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr.
Nii hea oleks kui just nüüdsama keegi ümbert kinni võtaks ja soojendaks…
Foto:
lepetitprince7531
Flickr.com





