Meeste nahas on ikka jube elada. Ei mõtle sellega sõjaväekohustust või pidevat võistlust alfa-isase positsiooni saavutamiseks ja hoidmiseks. Mõtlen hoopis seda kuidas meie (naised) vaeseid mehi kohtleme. Lausa kahju hakkab ju neist.
Meestel ei õnnestu vastavalt Iina Aasmaa käitumisõpikule naistele ust avada, sest reaalses elus tormavad naised ise ukse linki rebima. Mantli või jope selga aitamisest ei tule üldse midagi välja – riideese rebitakse tigeda ühmatuse saatel käest. Sellistest kraad kangematest viisakusreeglitest nagu käesuudlus või lauda istumisel aitamine ei tasu unistadagi.
Tänapäeval ei julge mehed enam üldse naistele ligineda. Kui ikka mehe nägu või jutt ei meeldi, siis kolgitakse ta halastamatult läbi, nii et vaene mees haiglavoodis oma sinikatest ja murtud ribidest peab paranema.
Mnjahhh. See nõrgem sugupool on kuidagi ootamatult tugevaks muutunud
Ja kui ka leidub mõni naine (näiteks mina), kes ootab, et neid nn. eelajaloolise käitumisõpiku järgi koheldakse, siis on vaesed mehed nii hellaks tehtud, et hoiduvad heaga meetri-kahe kaugusesse. No et oleks parem stardipositsioon põgenemiseks…
***
Tundub, et on aeg see visandina rippunud postitus avalikkuse ette paisata. Sobib ideaalselt kommentaariks tiiauspaikka viimasele sissekandele.
Foto:
ElleMilla
Flickr.com
Kas teie sünnipäevad kulgevad kuidagi igavalt ja sündmustevaeselt? Tahate neisse veidi vürtsi lisada?
Egas midagi… Tuleb tänada kallist
Tänapäeval on inimesed ikka räigelt laisaks läinud. Isegi poodi ei viitsita enam minna… Pigem võetakse nina ette kataloog või siis ronitakse mõnda netipoodi ostlema.
Hämar söögikoht. Muusika mängib, kuid sellegipoolest on kõrvallauas toimuv jutuvada hästi kosta.
