Tuli hiljuti jutuks armukeste pidamine ja see, et tihtilugu tõmbab just selliste inimeste poole, kes pole üldse abikaasa või elukaaslase sarnased. Et kui nii võtta, siis konkurentsi nagu ei olegi.
Sellest arutlusest arenes teema edasi mitmenaisepidamisele. Et mõtle kui mõnus kui üks teeb süüa, teine koristab, kolmas hoiab lapsi ja neljandaga käid väljas… Ja siis järgmisel päeval on vahetus. Või et kui üks armastab metsikult süüa teha, siis võtab endale just selle kohustuse. Ja kõik on õnnelikud.
Mitmenaisepidamise kasuks pidi rääkima ka see fakt, et kui ühega oled tülis, siis mõne teisega saad ikka hästi läbi ja seega päris kuivale sind ei jäeta 
See vestlus pani mind mõtlema, et miks ainult mitmenaisepidamine? Miks ei võiks olla mitmemehepidamine? On ju mehigi erinevaid – kes on sportlik ja veab sind erinevatele võistlustele, kes ehitab maja, kes loeb kaminavalgel luuletusi, kes viib sind kontserdile… Ja kui osa neist on otsustanud õhtu veeta jalgpalli vaadates, siis ehk ikka leidub mõni mees, kes sind linna peale jalutama viib või hoopis loodust nautima.
No ja seda voodiasjandust tuleb küll kaaluda, et kuidas seda korraldada… Aga muus osas peaks idee ju töötama.
Ahjaaaa… Sookaaslaste suhtes on see vist ebaaus kui ma endale liiga palju asjalikke ja tublisid mehi kahman. Eks ma siis ürita mõistuse piires…
Foto:
Jan Scholz
2photo.ru
Eestis ja terves maailmas ju statistika , et naisi rohkem kui mehi . Eks me peame siis ikka õelikult neid va isaseid jagama .
Kõigil ei tule ju korraga linnapeale jalutamise tuju peale .
kunstrinnad.
kui seda kunstiks saab pidada.
@ YksikHunt:
Just nimelt õelikult
(Õde -> õelus)
@ soodomakomorra:
Maitseid on erinevaid.
Fotot vaid selle pärast prügikasti visata ju ka ei tasu. Või kuidas?
Tuleb välja, et ma kunstihuviline @ kunstrinnad.
[...] Tunnistan juba ette, et kavatsen endale vastu rääkida, sest siin ja siin rääkisin ma hoopis teist juttu. Aga naistel on vist siiski lubatud meelt muuta (vähemalt [...]