Kohtusin üle tüki aja vana sõbraga. Viimati nägin teda ta enda pulmas. Siis oli ta kõhna noormees, kes pulmade tõttu veidi pabinas oli… kuni paari esimese klaasini.
Nüüd siis nägin teda. Ja täiesti külmalt ja tundetult kõndisin tast mööda. “Punapea!” kuulsin tuttavat häält hüüdmas. Seisatusin ning üritasin hüüdjat leida. Aga keda ei olnud, oli mu vana sõber. Oli vaid ülimalt paks meesterahvas, kes aktiivselt kellelegi lehvitas.
“Tere Punapea!” kuulsin uuesti mind hüütavat ja vaatasin imestusega kuidas meesterahva suu sünkroonis selle hüüdega liikus. Suurest kehakaalust hoolimata liikus see mees käbedalt minu poole. Minuni jõudnud, haaras ta mu sülle ja kallistas tugevasti.
“Tähtajad… testament… armsamad…” käis mu peast läbi kui ma rasvavoltide vahele olin uppumas.
Kui sülelusest pääsesin jõllitasin kallistajat pikalt. Jahhhh. Tuleb tõtt tunnistada. Teatav sarnasus mu vana sõbraga oli.
Edasisel vestlusel häiris mind pidevalt see, et heli oli nagu õige, aga pilt ei kippunud kuidagi mu mälestustega kokku minema.
Sõbra saatus oli nagu enamikul mu tuttavatest meesterahvastest peale abiellumist. Neid lihtsalt toideti ülihästi. Ja kui iga päeav tehakse rasvaseid praade ning veel rasvasemaid kooke eks siis ka kilod tasapisi lisandu. Hüvasti seiklusi täis ekstreemreisid, hüvasti pikad rattamatkad. Teretulemast diivan ja hoolitsev naisuke.
See kohtumine tõi mind kiiresti maa peale tagasi. Peab ruttu muutma kodust menüüd. Tõsi ta on, et armastus käib kõhu kaudu. Kui aga selle tõttu tuleb hakata koju tugevamat mööblit ning suuremat voodit muretsema… Kas ikka tasub? Tervisest rääkimata.
***
Mis erinevus on peigmehel ja mehel? Umbes 30 naela*. Cindy Gardner
Foto:
lepetitprince7531
Flickr.com
* 30 naela = 13.6 kg
Elegantne härrasmees seisab värava taga. Õlgkübar peas, hele tolmumantel seljas, sall kaelas ja selle all tumesinine lips paistmas, tumedad viigipüksid jalas ning läikima löödud mustad kingad jalas. Käes hoiab ta jalutuskeppi. Kannatlikult ootab ta värava taga.
