Mootor pannakse käima, tagurdustuled lähevad põlema ning auto veereb tasakesi teiste vahelt välja.
Juhhuuuuuu! See parkimiskoht on minu!
Hõivan kiirelt vabanenud parkimiskoha ning ronin autost välja.
“Kus on teie mõistus, et sellise laevaga ringi sõidate?” kuulen peakohal rämedat mehehäält.
Vaatan üles. Minu kohal kõrgub üle 2-meetrine ning üle 100-kilone Eesti mees.
“Naistel pole mingit õigust selliste suurte autodega sõita.”
Minu nägu on kui üks suur küsimärk.
“Tulete oma suurte autodega ja võtate kõik parkimiskohad ära.”
Kehitan õlgu ja lahkun visates üle õla: “Seda oleks ma teinud ka Mini või Põrnikaga.”
Tagasi vaadates näen kuidas see mehekolakas üritab end parkla vahekäiku seisma jäetud Ford Ka-sse ära mahutada. Mnjaaa. Minu autos oleks tal tunduvalt rohkem ruumi olnud
Foto:
Piotr Walski
oureyes.net
“Tere päevast. Kuidas teid aidata saan?”
Kell on 11 ja ruttan töökohtumisele. Jalgsi. Läbi pargi. Ilus ilm ju ja parkimiskohtadega on ka nii nagu ta on.
