Sõbrannad omavahel.
“Sa pidid ju juuksuris käima!”
“Käisingi. Kas pole näha siis vä?”
Peale põhjalikku soengu uurimist: “Ei ole näha jah. Mida sa üldse tegid seal?”
“Lasin piirata. Nagu ikka.”
“Pidid ju juuksed moodsaks poisipeaks tegema.”
“Pidin küll, aga tekkisid komplikatsioonid.”
“Komplikatsioonid? Millised siis?”
“Mees ähvardas mind kodunt välja visata kui ma lühikeste juustega koju ilmun.”
“Tõesti ka või?”
“No otse loomulikult!”
“Nojahhh. Maiel ähvardas mees ise ära minna kui too oma blondid juuksed ära rikub.”
“Mismoodi ära rikub?”
“No seda, et… Lühikeseks lõikab või tumedaks värvib.”
“Need mehed…”
Foto:
Alin Ciortea
www.altphotos.com
Ka mul “vedas” ükskord noormehega, kellega olime käinud juba vast aastajagu. Kui leidsin, et tahaksin mingisugust muutust oma soengus (mul olid väga pikad blondid juuksed), ning seda talle mainisin, siis ta pidi kreepsu saama. Nimelt tahtsin juuksed lõigata väga lühikeseks ning värvida mustaks. Mustaks küll ei värvinud, hoopis tumepunaseks värvisin, aga lühikeseks lõikasin nad ka. Ei kadunud mees kuskile. Hiljem jätsin hoopis mina tema maha.
Kogemuse järgi võin öelda, et kui naine tahab suuremat muutust oma juustega, ei ole ta oma elus millegagi rahul. Minu puhul ei ole ma noil hetkil oma meestega rahul olnud. Kõigepealt on muutunud soeng, seejärel olen jätnud ka mehed.