Ajan kesklinnas asju kui kuulen beebi metsikut nuttu. Ligemale jõudes näen järgmist pilti:
Keset tänavat seisavad vankri juures ilmselgelt värsked vanemad. Ema raputab ja kõigutab paaniliselt vankrit. Isa seiseb kõrval ja otsib närviliselt midagi beebipildiga raamatust.
Nii see kipub olema, et kasutusjuhendi poole pöördutakse alles siis, kui enam miski muu ei aita.
Foto:
Nano Barria
photokonkurs.com
Eino mis? Tublid noored, et raamatu kaasa võtsid. Kohe näha, et väga vastutustundlikud! Ega kõike ei saagi ju ise teada.
Oi nüüd meenus see, kui ma lapsel viimast korda mähkmeid vahetasin (laps oli just mähkme-east välja saamas). See pidi olema tavaline lihtne vahetus, ent muutus tõeliselt eepiliseks kangelastööks. Olin just lapsega foorumis, kui fikseerisin, et “on aeg”. Turva juhatas mingisse taharuumi, kus oli kraanikauss jmt. Aga mingil imelikul põhjusel hakkas tegelane ennast ootamatult väänama ja majandama ning kogu mu esinduslik väljanägemine koges ränka tagasilööki. Kõik asjad said pruuni ainega kokku -triiksärk, jope, kell. Kellaga oli eriti huvitav, sest sellel on niuke vahva metalllülidega rihm. Pruun aine jäi sinna lülide vahele kinni…-kid see selgus alles tükk aega hiljem.
Ja ometigi oli see mul umbes 3x3x654= 5800-s kord mähkmeid vahetada.
Heast raamatust on alati abi.
Laste puhul võib alati kindel olla, et kui seni asjad ongi läinudnäiliselt edukalt, siis järgmisel hetkel oledki ülepeakaela s****a koos ja ei saa ise ka aru, mis viltu läks.
Jajah… Teoorias olen ka mina väga-väga hea lapsevanem!
Sõnastik on selge:
mähkmed – need, mida peab aeg-ajalt vahetama
toit – väikelapsele piim, veidi suuremale püree, juba rääkijale see, mis iganes ta su kinni paneb…