Arstihärra

Sattusin üle tüki aja vaatama lugupeetud arstihärra House’i algusaja seriaale. No ikka terve hooaeg korraga, mitte niimoodi jupikaupa tilgutades. Vaatasin ja mõtlesin, et tõsiselt lahe mees see arstihärra. Armu kasvõi ära. Selles on mul muidugi ühe blondi näol tugev konkurents.

Ja siis jäin pikemalt mõtlema, et kas ma ikka tõsiselt sellist meest tahaksin? Niimoodi oma koju. Päriseks. Igapäevaselt.

* Jätkuvalt mitme-päevane habe lõua peal (jajaaa, nii mõnigi mees on seetõttu hundipassi saanud).
* Suhtlemisoskus jätab soovida.
* Naistesse suhtumine … Kui seda saab üldse suhtumiseks nimetada?
* Oskamatus sõpru hoida ja neid aidata (sobilik vaid masohhistlikele sõpradele).
* Huumorisoon – aga vaid teiste kulul.
* Üleolev suhtumine praktiliselt kõigisse.
* Narko- ja alkoprobleemid.
* Töönarkomaania (huvitava juhtumi korral).

Aga kõigele vaatamata on tüübil seda miskit, mis võlub. Ja feromoone ei saa nagu süüdistada. Või on siis keegi salaja käinud mu telekat nendega kokku määrimas?

Muidugi alati on variant, et on tekkinud emalik kaastunne ja hoolitsemisvajadus arstihärra kui invaliidi suhtes.

Ah et mis on mu tänase sissekande mõte?

Vist see, et “Kõik mis hiilgab, pole kuld”. Või siis lihtsalt šokeeris see kui kerge on endale ligi lasta mehi, kes su eelistustele ja soovidele kohe üldsegi ei vasta.

Foto:
ATodea
www.altphotos.com

Kuhu kadus flirt?

Kevadine aeg. Õhus on armastust. Või kui just päris armastust ei ole, siis vähemalt armumist.

Selle kevadise õhus oleva armastusega kaasneb tavaliselt ka suurem flirtimise laine. Kas on üldse võimalik jätta flirtimata kui näed vestluspartneril silma säramas, kui näed millise igatsusega ta päikeselist lumest-sulanud-kuid-veel-mitte-päris-rohelist loodust silmitseb, kui kuuled kuidas ta sügavalt seda kevadist õhku sisse hingab? Hingab ja siis õhkab…

Ja seda enam oled sa kui puuga pähe saanud kui inimene, kellega sa aasta läbi oled täiesti süütult flirtinud ja täpselt sama süütult ka jätkaksid, sind ootamatult kui külm kala kohtleb. Naeratus, mille oled õhku paisanud vaibub kuivas vestluses. Sellist ise tagasi ei saa. No olgu, võib ju ka tunduvalt väiksem naeratus olla… Aga ei. Tundub, et midagi on juhtunud. Tavapärased vaimukused jäävad reaktsioonita, välja öeldud naljade peale isegi ei muiata, kui uurid elu-olu kohta, siis torgatakse: “Kui sa sama palju energiat ja aega töötegemisele kulutaksid…”

Mnjaaaa. Mõnusast kolleegist on saanud kuivik. Kurb aga tõsi.

Kas tõesti sunnib säästuaeg meid olema kokkuhoidlik ka naeratustega või naljadega või üldse sõbralike sõnadega?

Ei mäleta nagu, et produktiivsuse jutlustajad oleksid öelnud, et sõbralik õhkkond annab viletsama töötulemuse. Või et hea huumor tekitab soovi tööl laiselda. Või et kerge flirt viib majanduse alla. Khmmmmm. Ei taha nagu kuidagi uskuda, et viletsad majandustulemused flirdi taga kinni oleksid. Praegu tundub pigem, et flirt on viletsate majandustulemuste taga kinni.

Niiet liigutage end, inimesed! Tehke olukord paremaks ja tooge flirt jälle maailma tagasi!

Foto:
piotrkempa
www.altphotos.com

Noored vallalised tütarlapsed

Noortel vallalistel tütarlasel on ühiskonnas äärmiselt oluline roll täita. Neid võib lausa edasiviivaks jõuks nimetada.

Te ei usu?

Las ma siis veidi selgitan…

Keda peetakse ühiskonnas produktiivseteks ja uuenduslikeks ja maailma muutvateks? Eks ikka keskeas mehi. Neil on piisavalt kogemust, piisavalt teadmisi, piisavalt tutvusi, piisavalt lörri läinud katsetusi, millest õppida, piisavalt enesekindlust, piisvalt riskijulgust. Nojahhh. Noori on ju ka, aga nende ettevõtmised on pigem enese tõestamise kui ühiskonna paremaks muutmise eesmärgil.

Kes aga mõjuvad kõige rohkem keskeas meestele? Otse loomulikult noored ja vallalised tütarlapsed Nii kui selline noor neiu seltskonda satub muutuvad mehed koheselt – rind läheb kummi, korralikku (ja suurt) õllekõhtu üritatakse sissepoole tõmmata, vestluse toon muutub valjemaks… Ja vilksti käivad pilgud tütarlapse poole – kas mind ikka märgati?

Ja hoidku alt see noormees, kellele tütarlaps meeldib. Eriti veel kui tunne on vastastikune! Igal võimalikul ja võimatul juhul tehakse seda noormeest maha. Küll ei kõlba tolle haridus või elukutse või on suguvõsa geneetiliselt neiu jaoks ebasobiv. Kui aga armastus on olnud tugevam kui ühiskonna (loe: meeste) arvamus ja noor ning vallaline tütarlaps enam nii vallaline ei ole muutuvad mehed väsinuks ja tüdinuks. Nad löövad oma suurtele plaanidele käega ja otsivad endale kohakese, kus rahulikult elupäevade lõpuni tiksuda…

Kuni silmapiirile satub uus noor vallaline neiu. Siis muutuvad mehed jälle enesekindlateks ja säravateks ning asuvad taas oma suuri unistusi ellu viima.

Foto:
Filipoiu Marius
2photo.ru

Häid lambaid mahub palju ühte …

Tuli hiljuti jutuks armukeste pidamine ja see, et tihtilugu tõmbab just selliste inimeste poole, kes pole üldse abikaasa või elukaaslase sarnased. Et kui nii võtta, siis konkurentsi nagu ei olegi.

Sellest arutlusest arenes teema edasi mitmenaisepidamisele. Et mõtle kui mõnus kui üks teeb süüa, teine koristab, kolmas hoiab lapsi ja neljandaga käid väljas… Ja siis järgmisel päeval on vahetus. Või et kui üks armastab metsikult süüa teha, siis võtab endale just selle kohustuse. Ja kõik on õnnelikud.

Mitmenaisepidamise kasuks pidi rääkima ka see fakt, et kui ühega oled tülis, siis mõne teisega saad ikka hästi läbi ja seega päris kuivale sind ei jäeta

See vestlus pani mind mõtlema, et miks ainult mitmenaisepidamine? Miks ei võiks olla mitmemehepidamine? On ju mehigi erinevaid – kes on sportlik ja veab sind erinevatele võistlustele, kes ehitab maja, kes loeb kaminavalgel luuletusi, kes viib sind kontserdile… Ja kui osa neist on otsustanud õhtu veeta jalgpalli vaadates, siis ehk ikka leidub mõni mees, kes sind linna peale jalutama viib või hoopis loodust nautima.

No ja seda voodiasjandust tuleb küll kaaluda, et kuidas seda korraldada… Aga muus osas peaks idee ju töötama.

Ahjaaaa… Sookaaslaste suhtes on see vist ebaaus kui ma endale liiga palju asjalikke ja tublisid mehi kahman. Eks ma siis ürita mõistuse piires…

Foto:
Jan Scholz
2photo.ru

Fantaasia

Mõnikord aitab nadi päeva üle elada ainult unistus sellest, kuidas sind kodus õrnalt kaissu võetakse.

See, kuidas sul töised riided seljast võetakse, sind hellalt sooja vanni tõstetakse, pehmelt päevane mustus su pealt maha pestakse samas väsinud lihaseid masseerides. See, kuidas sind siis kuivaks pühitakse, süles voodi viiakse ja õrnalt kaetakse sind suudluste ja silitustega…

… kui sina juba ammugi vaikse nohina saatel unemaale oled läinud.

Foto:
Cyril Auvity
www.altphotos.com

Hirmuäratavad naised

Meeste nahas on ikka jube elada. Ei mõtle sellega sõjaväekohustust või pidevat võistlust alfa-isase positsiooni saavutamiseks ja hoidmiseks. Mõtlen hoopis seda kuidas meie (naised) vaeseid mehi kohtleme. Lausa kahju hakkab ju neist.

Meestel ei õnnestu vastavalt Iina Aasmaa käitumisõpikule naistele ust avada, sest reaalses elus tormavad naised ise ukse linki rebima. Mantli või jope selga aitamisest ei tule üldse midagi välja – riideese rebitakse tigeda ühmatuse saatel käest. Sellistest kraad kangematest viisakusreeglitest nagu käesuudlus või lauda istumisel aitamine ei tasu unistadagi.

Tänapäeval ei julge mehed enam üldse naistele ligineda. Kui ikka mehe nägu või jutt ei meeldi, siis kolgitakse ta halastamatult läbi, nii et vaene mees haiglavoodis oma sinikatest ja murtud ribidest peab paranema.

Mnjahhh. See nõrgem sugupool on kuidagi ootamatult tugevaks muutunud

Ja kui ka leidub mõni naine (näiteks mina), kes ootab, et neid nn. eelajaloolise käitumisõpiku järgi koheldakse, siis on vaesed mehed nii hellaks tehtud, et hoiduvad heaga meetri-kahe kaugusesse. No et oleks parem stardipositsioon põgenemiseks…

***

Tundub, et on aeg see visandina rippunud postitus avalikkuse ette paisata. Sobib ideaalselt kommentaariks tiiauspaikka viimasele sissekandele.

Foto:
ElleMilla
Flickr.com

Üksildased südamed pühadeajal

Ei tea, mis mul tutvusringkonnas pihta hakkas. Nii massilist lahku minemist ja lahutamist kui nüüd, pühadeajal, pole ma vist näinudki.

Ühe paari puhul lasi naine enne jõule kodunt jalga ning jättis väikesed lapsed mehe kaela. Sellise mehe kaela, kes siiani ainult tööle oli keskendunud ning lapsi oli näinud vaid magavatena (nii õhtul hilja töölt koju tulles kui ka hommikul vara tagasi tööpostile minnes). Õnneks oli mehel käepärast võtta oma ema ja nii see ema siis komandeeriti teisest linnast koju lapsi hoidma.

Teise paari puhul tungis kodunt välja visatud mees Jõulupühadel oma endisesse koju ning laamendas ja purustas seal ikka põhjalikult. Mis parata kui mehe uhkus sellist välja viskamist ei talunud.

Kolmanda paari puhul on käimas verine lahutusprotsess. Nii verine, et tuttavad ja sugulased targu sellest paarist kaugemale hoiavad. Pole mõtet oma nina sinna vahele toppida ja riskida oma elu kaotamisega.

Neljanda paari puhul avastasin üllatusega, et nende suhte purunemises süüdistati mind. Ei, tegu polnud ei mehega tiivaripsutamisega ega naise vägisi pittu vedamisega. Olin hoopis mõtlematult kodusele naisele tutvustanud erinevaid eneseharimise võimalusi. Ja mis parata kui peale sellistest võimalustest kinnihaaramist naisele oma mees äbarik ja ohmu tundus. Nii äbarik ja ohmu, et ta hoopis targema mehe käevangu end haakis.

Tundub, et pühad mõjuvad kuidagi eriti hävitavalt igasugustele suhetele. Pole ka ime kui mitu päeva järjest tuleb kogu aeg teineteisega sõbralikult koos olla. Kaua nii siis võib?

Foto:
Cyril Auvity
www.altphotos.com

Esimene armastus

Esimene armastus võib olla imeline. See ootamatu tunne, mis kõiki meeli valdab, mis paneb rõõmust hõiskama ja oma armastust kõigile kuulutama.

Nii tõttas ka üks väike tüdruk koolist koju ja teatas õhinal oma emale sellest suurest armastusest, mida ta oma klassivenna vastu tunneb.

“Armastust?! Mis armastusest sa räägid? Ei tunne sa mingit armastust. Sa pole selleks võimelinegi. Oled täpselt nagu su isagi – üks enesekeskne inimene, kel pole õrna aimugi, mis armastus on.”

Aastad möödusid ning väikesest neiust kasvas nägus neiu.

Kas see oli ema ettekuulutus, mis oli tõeks saanud või oli see hoopis tema kogemata välja öeldud pahatahtlik loits…

See esimene armastus, mida see väike tüdruk oma südames tundis jäi ka viimaseks.

Nüüd liigub ta ühest suhtest teise ilma mingisuguste tunneteta. Kõik see on tema jaoks pigem mäng. Tõestus endale ja teistele, et saab järjekordse vallutusega hakkama. Ja et on atraktiivne.

Ka nii ju võib…

Foto:
ElleMilla
Flickr.com

Kas ta petab mind?

Armukadedus on üks hirmus loom. See paneb täiesti teistmoodi mõtlema ja teistmoodi maailma nägema.

Iga süütuimgi tegevus või juhus näib toetavat südames pesitsevat kahtlustust. Süütu pilk, mis heidetakse teise naise/mehe suunas muutub järsku ihalevaks pilguks või salajaseks kokkuleppeks. Naeratus annab tunnistust patumõtetest. Ületunnid viitavad salajastele randevuudele jne.

Mingil hetkel kaob aga kontroll selle seest näriva tunde üle ning kogu elu võtab uue suuna – tõestada, et kahtlustel on alust.

Ja siis algab salajane taskute ja kottide kontroll. Regulaarselt tutvutakse tehtud/saadud telefonikõnedega rääkimata sms-ide lugemisest. Arvuti alal taibukamad kasutavad oma partneri elust kõige teada saamiseks vastavat programmi. Ekstreemsematel juhtudel alustatakse ka jälitamist.

Ja kõik vaid selle nimel, et tõestada, et sind petetakse?

See ju ilmselge masohhism. Aga kuidas lõpetada?

Foto:
Wellcome to Darkman’s world
Flickr.com

Ihu ja hingega

“Et olla mehega õnnelik pead teda hästi mõistma ja vähe armastama.
Et olla naisega õnnelik pead teda palju armastama ja loobuma katsetest temast aru saada.”

Kuna viimase sissekande kommentaarides üritati mehi ja naisi üldistada, siis otsustasin selle üldistuse äärmuseni viia. Ja otse loomulikult naisterahva vaatevinklist.

Ja et kommentaaride sisu keerles pühendumise ümber, siis oleks sobiv ka sellega jätkata.

***

Kohtub mees naisega. Viimane on täiesti pandav, viisakas, veidi isegi haritud, ühesõnaga täiesti sobiv vanematele pruudikandidaadina esitlemiseks. Armastus? Oh ei! Lihtsalt mugavus – on ju üksi elamine tüütu (keegi ei tee süüa, pese pesu, korista tube) ja pealegi pole siis alati olemas partnerit selle vana-inimeste-asja tegemiseks. Aga pühendumine vist ikka nagu on? Ei saa ju riskida mugava elu kaotamisega.

***

Kohtub mees naisega. Välimus tal atraktiivne – pikad blondid juuksed, suured bämbi silmad, ja figuur ka fantastiline. Trofee milline! Klubis ju tore sellist käevangus hoida või suvel linna peal kabrioletis sõidutada. Las nad kadestavad! Ja pühendumine on täiesti olemas – kuni järgmise trofee leidmiseni.

***

Kohtub naine mehega. Mees on korraliku rahakotiga – viib naise sööma, ostab talle ehteid, viib ta palmide alla puhkama. Armastus? Oh ei! Lihtsalt mugavus – ei pea muretsema raha teenimise pärast, et inimväärselt elada. Pühendumine milline… Kõik vaid kerge elu nimel.

***

Kohtub naine mehega. Veidi ühist pidutsemist ja peatselt on oodata järelkasvu. Kuna lapsel peavad olema nii ema kui ka isa, siis ei jää muud üle kui leivad ühte kappi kolida. Armastus? Oh ei! Algselt näitemäng, hiljem harjumus. Ja otse loomulikult ka pühendumine – kõik vaid ühise lapse nimel.

***

Ja siis on mingid väärakad, kes tahavad, et oleks mingi veider säde või tõmme. Ei piisa rahast, ei piisa kobedast välimusest, ei piisa sellest, et teine lihtsalt hea inimene on. Täiesti totakad ju! Saadavad pikalt kõik, kellega sädet ei teki. Mis siis, et nemad oleksid nõus pühenduma (raha, välimuse või maitsva toidu pärast).

Kõige imelikum on see, et aeg-ajalt nad kohtuvadki inimestega, kellega selline veider säde või tõmme tekib. Nad kohtuvad, armuvad ja pühenduvad teineteisele.

Foto:
thetylershields
Flickr.com