Õhtune tüli. Uks lüüakse tagantkätt kinni.

Öö ligineb, aga üks neist pole ikka veel linna pealt tagasi tulnud.

Sel õhtul hõivatakse voodist vaid pool.

Uni ei tule. Kõrv kikkis kuulatakse autode müra väljas, et kinni püüda tuttava mootori põrin. Süda võpatab kui koridoris kostab sammude kaja. See kaugeneb…

Mingil hetkel muutub padi läbimärjaks.

Uni ei tule.

Alles siis kui värskelt linade vahele pugenu hellalt kaissu võtab jäädakse magama.

Foto:
brandon photo nyc
Flickr.com

Jätkuks siis selle postituse juurde…

Päris sensuaalne reklaam muideks. Peab uurima, kas meil kaubandusvõrgus seda toodet ikka leidub – järsku saab ka sihukse kompu poisi kauba peale

Iseasi muidugi kas siis on üldse aega koristustöödega tegeleda…

Foto leitud siit.

Mõnikord valel ajal vales kohas olles juhtub igasuguseid asju.

Nii ka minuga kui keset tööpäeva kodus juhtusin viibima.

Rahulikku lõunaaegset unelemist segasid ootamatult üleval korrusel toimunud mööbeldamine ning sellele peatselt järgnenud hädakisa. Nagu põrsast oleks tapetud. Pool tundi oli puhkepausi ja siis algas see uuesti.

Vahepealsed kilked ja oiged viisid arusaamale, et põrsast siiski ei tapeta. Lihtsalt kaks inimest nautisid elu.

Järgmisel ja ülejärgmisel päval lõuna paiku kostsid alla samasugused hääled.

Miks peakski ilmtingimata veetma oma lõunatunni kuskil sööklajärjekorras? Lõunane sporditegemine on tunduvalt tervislikum variant. Kes teeb seda spordisaalis, kes aga hoopis kodus voodis.

Foto:
Filipoiu Marius
2photo.ru

Aeg-ajalt tuleb käia asju ajamas sellistes suurtes kontoreid mahutavates majades. Ja aeg-ajalt võib seal täitsa huvitavatele indiviididele peale sattuda.

Viimasel reisul tuli koridoris vastu noorepoolne naisterahvas. Pikad blondid lokkis juuksed, korralik krohv näos, pikad punased küüned. Täpselt selline nagu korralikule beibele sobilik.

Seljas oli tal sügava dekolteega erkroosa trikotaažpluus ning tume miniseelik. Nii mini, et kohati võis näha sukapaela seeliku ääre alt välja piilumas. Jalgu katsid mustrilised sukad ning ülikõrge kontsaga säärsaapad.

Kokkuvõtvalt – stiilne, aga mitte litsakas.

Ah et miks siis selline pealkiri: “Naiselik kadedus”? No on ju. Mul ei õnnestuks kuidagimoodi selliselt rõivastatult tööl käia. Vaatamata sellele, et oskused ja teadmised jäävad samaks ei võetaks mind tõsiselt.

Einohh ausalt – miks on inimestel sellised eelarvamused teiste välimuse suhtes? Keda peetakse nohikuks, keda firma litsiks, kes on müürililleke ja kes on lihtsalt autsaider. Tundub, et tark ja hoolas naistöötegija on vaid kurguni nööbitud pluusi ja halli kostüümiga. Ja kõiki teisi, kes sedaviisi riides pole, peetakse ebaprofessionaalseteks.

Foto:
Denis Glehen
www.altphoto.com

Nad jalutavad. Käsikäes. Aeg-ajalt tõmbab Temake end vabadusse, et pikemalt vaateaknaid uurida. Tema ootab kannatlikult silmis armunud pilk. Ja peatselt naaseb Temake Tema juurde ning võtab jälle käest kinni. Kuni järgmise huvi pakkuva vaateaknani.

See, et nad kuuluvad vanuseklassi 75+ ei tundu üldse imelik. Sest see käest kinni hoidmine tundub nii loomulik.

… ja armas. Palju armsam kui noorte (esma)armunute süütu käest kinni hoidmine. Selles, mis ma nägin, oli igavest armastust, hoolitsust ja hoidmist.

Foto:
Max Ash
photoslaves.com

…ehk mehelik ja naiselik lähenemine soovitud tulemuse saamiseks.

Tunnistan, et olen laisk ega viitsi joonist eesti keelde tõlkida. Kui mõni püsilugejatest pahandab keelelise diskrimineerimise pärast, siis siin on link inglise-eesti sõnaraamatule. Õnneks pole just palju tõlkida

Pilt on pätsatud siit.

Sattusin üle tüki aja vaatama lugupeetud arstihärra House’i algusaja seriaale. No ikka terve hooaeg korraga, mitte niimoodi jupikaupa tilgutades. Vaatasin ja mõtlesin, et tõsiselt lahe mees see arstihärra. Armu kasvõi ära. Selles on mul muidugi ühe blondi näol tugev konkurents.

Ja siis jäin pikemalt mõtlema, et kas ma ikka tõsiselt sellist meest tahaksin? Niimoodi oma koju. Päriseks. Igapäevaselt.

* Jätkuvalt mitme-päevane habe lõua peal (jajaaa, nii mõnigi mees on seetõttu hundipassi saanud).
* Suhtlemisoskus jätab soovida.
* Naistesse suhtumine … Kui seda saab üldse suhtumiseks nimetada?
* Oskamatus sõpru hoida ja neid aidata (sobilik vaid masohhistlikele sõpradele).
* Huumorisoon – aga vaid teiste kulul.
* Üleolev suhtumine praktiliselt kõigisse.
* Narko- ja alkoprobleemid.
* Töönarkomaania (huvitava juhtumi korral).

Aga kõigele vaatamata on tüübil seda miskit, mis võlub. Ja feromoone ei saa nagu süüdistada. Või on siis keegi salaja käinud mu telekat nendega kokku määrimas?

Muidugi alati on variant, et on tekkinud emalik kaastunne ja hoolitsemisvajadus arstihärra kui invaliidi suhtes.

Ah et mis on mu tänase sissekande mõte?

Vist see, et “Kõik mis hiilgab, pole kuld”. Või siis lihtsalt šokeeris see kui kerge on endale ligi lasta mehi, kes su eelistustele ja soovidele kohe üldsegi ei vasta.

Foto:
ATodea
www.altphotos.com

Õhtune pittu minek. Naine proovib peegli ees erinevaid hilpe selga.

Mees on leidnud endale mugava asendi tugitoolis ja takseerib toimuvat.

“Ei! Ära seda küll selga jäta. See teeb sind vanaks,” tuleb ootamatu märkus mehelt.

Sõnakuulelikult ronib naine rõivastest välja, et selga panna nooruslikkust rõhutav kostüüm.

***

Naine sätib enne tööle minekut peegli ees juukseid üles.

“Nii jätad sa endast 10 aastat vanema mulje,” pillab mes möödaminnes.

Pärast hetkelist kõhklust jätab naine oma pikad juuksed lahtiselt.

***

Suures ostukeskuses huulepulka valimas.

“See värv on nii vanamutilik,” tõdeb värvi valimist tähelepanelikult jälginud mees.

Koos valitakse mitte nii vanamutilik värv.

***

Ja niiviisi viib mees märkamatult ellu oma stilisti tööd…

Foto:
Max Ash
photoslaves.com

Kena sügishommik. Töökoha lähedal asuvas pargis käib vilgas töö – teede korrastamine, lilleklumpide hooldamine ja muu selline.

Küllaltki nappides töörõivastes neiu kaevab midagi labidaga. Seal samas näen seismas trobikonda mehi. Kes nõjatub labidale, kes teeb suitsu, kes niisama seisab käed sügaval taskus.

Ja kõik vaatavad neiut. Seda kuidas ta tööd teeb. Või siis ka midagi muud…

Selliseid kena välimusega neiusid peaks rohkem tööle võtma – siis saab ehk midagi ka valmis. Sest teoreeriliselt peaks ju töötegijate protsent olema suurem kui vaatajate/juhendajate protsent. Või kuidas?

Foto:
besia
Flickr.com

Sõbrannad omavahel.

“Sa pidid ju juuksuris käima!”

“Käisingi. Kas pole näha siis vä?”

Peale põhjalikku soengu uurimist: “Ei ole näha jah. Mida sa üldse tegid seal?”

“Lasin piirata. Nagu ikka.”

“Pidid ju juuksed moodsaks poisipeaks tegema.”

“Pidin küll, aga tekkisid komplikatsioonid.”

“Komplikatsioonid? Millised siis?”

“Mees ähvardas mind kodunt välja visata kui ma lühikeste juustega koju ilmun.”

“Tõesti ka või?”

“No otse loomulikult!”

“Nojahhh. Maiel ähvardas mees ise ära minna kui too oma blondid juuksed ära rikub.”

“Mismoodi ära rikub?”

“No seda, et… Lühikeseks lõikab või tumedaks värvib.”

“Need mehed…”

Foto:
Alin Ciortea
www.altphotos.com